Enamik lääneriike boikoteerib Putini inauguratsiooni
(52)
Ameerika Ühendriigid ja enamik Euroopa Liidu riike boikoteerivad täna Kremlis toimuvat tseremooniat Vladimir Putini ametivande andmiseks uueks kuueaastaseks ametiajaks.
„Ei, meil ei ole esindajat tema inauguratsioonil,“ ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Matthew Miller. „Me kindlasti ei pidanud neid valimisi vabaks ja õiglaseks.“
Suurbritannia ja Kanada ütlesid täna - pärast seda, kui Venemaa teatas, et korraldab taktikalisi tuumarelvade õppusi -, et nad ei saada kedagi tseremoonial osalema. Saksamaa välisministeerium teatas samuti, et ei osale.
Putin võitis märtsis toimunud presidendivalimistel ülekaaluka võidu vaid nädalaid pärast seda, kui tema silmapaistvaim oponent Aleksei Navalnõi vanglas suri.
„Ukraina ei näe mingit õiguslikku alust tema tunnustamiseks Venemaa Föderatsiooni demokraatlikult valitud ja legitiimse presidendina,“ ütles Ukraina välisministeerium oma avalduses.
„Teisipäevane ametivande andmise tseremoonia püüdis luua seaduslikkuse illusiooni peaaegu eluaegseks võimulolekuks isikule, kes on muutnud Vene Föderatsiooni agressiivseks riigiks ja valitseva režiimi diktatuuriks,“ ütles ministeerium.
Kremli kõrge ametnik ütles, et Putini inauguratsioonile on kutsutud kõigi Moskvas asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste juhid, vahendas uudisteagentuur Interfax.
Üks Euroopa diplomaat ütles, et 20 ELi liikmesriiki boikoteerib üritust, kuid seitse teist riiki peaksid saatma oma esindaja. Lisaks Prantsusmaale oodatakse osalema ka Ungarit ja Slovakkiat, ütlesid kaks diplomaatilist allikat.
Prantsuse president Emmanuel Macron ütles esmaspäeval koos Hiina presidendiga rääkides: „Me ei ole sõjas Venemaa või Venemaa rahvaga ja me ei soovi Moskvas režiimi muutmist.“
Reutersi allikas ütles, et Prantsusmaa on varem mõistnud hukka repressioonide konteksti, milles valimised toimusid, mis jättis valijad ilma tegelikust valikuvõimalusest, samuti valimiste korraldamise Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladel, mida Prantsusmaa peab rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja rikkumiseks.
Alles eelmisel nädalal ei välistanud Macron vägede saatmist Ukrainasse, öeldes, et kui Venemaa murrab Ukraina rindejoone, oleks õigustatud Kiievi taotlust kaaluda.
