Kokkupõrked raadiomastiga ja teise õhupalliga ei takistanud Maalehe reisisellidel Türgit täiega nautimast. Ka Maalehe päev, millele pani punkti piknikku külastanud metssiga ei unune kellelgi.
Parodist Pille Pürg on enam kui 30 aasta jooksul esinenud täielikus luksuses, armsates rahvamajades, andnud välietendusi lausvihma ja meeletu kuumusega, mänginud garaažides, lautades ja jumal teab veel kus. On olnud esinemisi, mis absurdsete seikade tõttu kauaks mällu tembeldatud.
„Vaimuelu“ taskuhäälingus on Jaan Tammsalu külaliseks vaimulik ja hingehoidja Annika Laats. „On vast parem, kui sa ise üles tunnistad, kuidas sa selleni jõudsid, kus praegu oled“ ärgitab Tammsalu Annika Laatsi rääkima.
Tänavusel Veneetsia biennaalil nähtu paneb küsima, miks tundub meile sündsusetu mõte lähetada sellele maailma kunstielu suursündmusele näiteks skulptor Tauno Kangro.
Türgi mustrid on põhjamaa vaoshoitud maitsele veidi harjumatud. Värvikirevus paneb pea ringi käima ja iidne ajaloo hõng otse oma kingataldade all tekitab aukartust.
MAALEHE REISIBLOGI | Hamamis pesti ränduritelt viimnegi reisiväsimus. Järgmine peatus - kodu!
Reisisellid seiklevad TürgisVale puha, et Võrumaa on vaene ja Rõuge vald kidub! Seltsielu mootorvedur Malle Vissel ja Kangsti kogukond tõestavad, et lahke lauluhääle ja hääde mõtete toel lendavad toimetused kõrgelt kui kevadlõokesed.
On nii meeldiv ärgata ja hõljuda taevasse
Maalehe reisisellid TürgisMaalehe Türgi reis on jõudnud lehe ilmudes poole peale. Reisisellid on rõõmsad, saadavad kodustele tervisi ja paluvad lisada, et selle väikese looga nüüd küll kuigi palju ära ei jõua öelda.
See talu on unikaalne vast isegi maailma mastaabis, Türgis aga kindlasti. 200 hektaril kasvatatakse peaaegu et kõike, mida üks põllumees üldse kasvatada saab – kanaarilindudest oliivideni.
Jätaks karulaugu sel kevadel korjamata? Massipsühhoosiga kaasa minemise asemel otsi muud metsakraami (53)
Karulaugu ümber on kujunenud suur kevadine moehullus, kohati suisa massipsühhoos. Teen ettepaneku jätta karulauk sel kevadel rahule ja proovida muud söödavat, mida praegu loodusest leida võib.
Kuigi nädala lõpus kostitab meid madalrõhkkond veidi külmemate ilmadega, ei saa enam salata: kevad on käes!
Raplamaal Järvakandi mõisa küünis pidasid nõiad suurt volbrilaata ja edendasid kohalikku elu. Mees, kes puulusikaid müüs, ütles otse, mis ta minister Võrklaeva automaksust arvab.
„Päriselt?“ See oli Maalehe reisisellide esimene reaktsioon, kui märgati lähenevat noort metsanotsut. Järgmiseks haarasid kõik kaamerad.
MAALEHE TÜRGI REIS | Nad päriselt elavadki koobastes
Galerii: päev KapadookiasVaatad ega saagi aru, mis vastu vaatab. „Mõtled, et kas see on mingi nali,“ sõnas üks Maalehe reisisell vulkaanilist kuumaastikku silmitsedes.
Kevadise heitliku ilma kohta leiab meie rahvapärimusest põneva viite: „Kui piale jüripäeva seisis viil kaua külm, siis öeldi: käokülm või käovilu.“ Üllatav, aga selle ütlemise juured võivad ulatuda merede taha Iirimaale.
Värske eluloofilm lauljanna Amy Winehouse’ist „Back to Black: Amy lugu“ kardab oma peategelase deemonitega pimedusse kaasa minna.
Arhitekti ja muinsuskaitsja Fredi Tompsi (95) lugudest saaks kokku kriminaalse põneviku, peaosalisteks nõukogude oludes tegutsev muinsuskaitsja ja valvas julgeolekumees. „Me taastasime ju endist Eestit!“ räägib Tomps. „Seepärast olimegi Vene võimule pinnuks silmas.“
Putukate väljatulek talvituskohtadest on sel kevadel olnud üsna tavapärane, aga heitlik ilm sunnib neid alalõpmata jälle peitu pugema.
Eesti juurtega Mikita Iljintšik: seisin Poola piiril vaid ühe päeva elanud lapse haual. Inimesi saadetakse surma (41)
Mikita Iljintšiki elu saab kokku võtta nii: põgenes vangla kartuses diktaator Lukašenka režiimi eest Moskvasse, õppis seal dramaturgiks ja lavastajaks, ning põgenes diktaatori ja Ukraina sõja alustaja Putini eest Poola. Praegu lavastab ta Eestis.
Veerand sajandit rahvast harinud Ööülikoolil on vähemalt kaks head uudist. Valminud on uhiuued teledokumentaalid sarjas „Laste Ööülikooli rännakud“. Ja Ööülikooli saated naasevad sügisest rahvusringhäälingusse.
Naine kinkis mulle jõuludeks linnupäeviku. Kalendermärkmiku, kuhu saab kõik aasta jooksul kohatud linnuliigid kirja panna. 1. jaanuaril alustasin, kevade lähenedes tekkis sportlik hasart, aprilli alguseks sain 100 liiki täis.
Džässlaulja Kadri Voorandi jaoks on maatöö see, kui ta viimistleb Lahemaa rannakülas sajandat korda oma valmivat uudisteost. Aga naudib ka seda, kui jääb aega riisuda lehti või niita muru. Ja mis puutub võitlusse hiirtega, on tal varuks vägagi loomingulised võtted.
Briti telestaar toob Eesti miljonite vaatajate ette: „Teie arheoloogia pakub erakordseid leide“ (37)
Briti professor, kelle saateid on näinud 250 miljonit vaatajat, hoiab käes Saaremaa 3. sajandi kuldset madu. Siis ilmub kaadrisse 14. sajandil Tallinnas surnud katkurott... Need on hetked tema värskest, Eestit tutvustavast saatest.
Kui hästi tunned kirjanik Andres Vanapat, kelle sünnist möödus 2. aprillil sada aastat?
Suur mõttemängur, absurdimeister Andres Vanapa saanuks 2. aprillil 100aastaseks. Niisama palju kui kirjaniku loodud luule, aforismid, novellid ja romaanid, väärib mäletamist tema ülimalt värvikas, suisa lummav isik.
Eesti teatri suurkuju, teatriuuendaja, lavastaja ja näitleja Jaan Tooming saadetakse viimsele teele täna Tartu Peetri kirikust. „Lavale tulek on inimese sünd, lavalt lahkumine surm,“ on maiselt lavalt 5. aprillil lahkunud Tooming öelnud. Ja lisanud: „Ainult idioot ei taha igavesse ellu.“
„Vaimuelu“ saates tuleb juttu piiblist ja piibli lugemisest, ka sellest, kuidas teha seda nii, et loetust enam-vähem aru saada õnnestuks. Lisaks räägib Jaan Tammsalu mõned seigad oma elust, milles raamatute raamatul on olnud oma roll. Omaette lugu on aga see, kuidas sattus tema kätte Salme Reegile k...
Näitleja ja lavastaja Katrin Pärna elu on täis paradokse. Temast sai näitleja, sest ta vihkas Tartut – linna, kus on nüüd üle kahekümne aasta elanud ja vägevalt loonud. Pärn ütleb, et tõelise teatriarmastuse avastas ta alles siis, kui oli valmis teatrist loobuma. Ja oma isast tunneb ta praegu rohkem...
Ega seda ju just tihti mu elus ette ei ole tulnud, et ühel päeval on kakskümmend kraadi sooja ja päeva pärast kaks kraadi külma ning lumi. Just nii läinud nädalal juhtus. Ja siis ma kohtusin elus esimest korda võsaraadiga.
Peipsiääre vallas Pala laululaval tehakse 2. juunil ajalugu: teoks saab esimene laulupidu, kus kõik laulud kõlavad kodavere keeles. Muu hulgas tulevad kodavere keeles ettekandele tuntud levilaulud.